{"id":172,"date":"2025-11-01T15:07:51","date_gmt":"2025-11-01T13:07:51","guid":{"rendered":"https:\/\/narkostuudio.ee\/?p=172"},"modified":"2025-11-01T15:19:44","modified_gmt":"2025-11-01T13:19:44","slug":"tarbijakaitse-reguleerimata-turul-euroopa-diileriaktivismi-unustatud-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/2025\/11\/01\/tarbijakaitse-reguleerimata-turul-euroopa-diileriaktivismi-unustatud-ajalugu\/","title":{"rendered":"Tarbijakaitse reguleerimata turul \u2013 Euroopa diileriaktivismi unustatud ajalugu"},"content":{"rendered":"

Foto: M\u00e4lestusm\u00e4rk diilerile: skulptor Scott Holmquisti pronkskuju “Last Hero”<\/a> (2018) <\/p>

Rahvusvahelise uimastitarvitajate p\u00e4eva puhul avaldame t\u00f5lke hiljuti veebilehel Talking Drugs ilmunud Sessi Kuwabara Blanchardi ajaloolisest \u00fclevaatest<\/a>. See on lugu sellest, kuidas isegi riigi poolt vastutustundetult reguleerimata j\u00e4etud valdkondades on v\u00f5imalik olla solidaarne, hoolida ja s\u00f5lmida huvir\u00fchmade vahel kokkuleppeid.<\/em><\/p>

1999. aasta 1. novembril kogunesid uimastitarvitajatest aktivistid mitmelt poolt maailmast Hollandisse v\u00e4ikesesse Zaandami linna neljandale iga-aastasele rahvusvahelisele uimastitarvitajate p\u00e4eva konverentsile (IDUD; International Drug Users’ Day).<\/p>

S\u00fcndmusel ettekande pidanud Briti aktivist Mat Southwell r\u00e4\u00e4kis Talking Drugsile, et publikut oli vaevu n\u00e4ha, kuna k\u00f5ik suitsetasid fooliumilt uimasteid. \u00dcritus erines k\u00f5igist teistest konverentsidest, millel ta varem osalenud oli. “Publiku seast tuli nii palju suitsu. Fooliumisahina t\u00f5ttu oli inimeste r\u00e4\u00e4kimist vaevu kuulda.”<\/p>

\u00dcks asi, mis tegi \u00fcrituse Southwelli jaoks eriti eriliseks, oli uimastite tarnimisega tegelevate inimeste kaasamine, millega ta ise peagi \u00dchendkuningriigis tegelema hakkas. Hollandi uimastitarvitajate riikliku huvigrupi (LSD) korraldatud \u00fcritust sponsoreeris tarnijate r\u00fchmitus nimega Raskete Narkootikumidega Kauplejate Liit (Hard Drug Dealers Union).<\/p>

Praktikas t\u00e4hendas sponsorlus seda, et tarnijad m\u00fc\u00fcsid osalejatele hea hinnaga kvaliteetset kokaiini ja heroiini, kattes samal ajal nende tarvitamiseks vajalike tarvikute kulud. “Tarnijatel olid heroiini ja cracki<\/em> t\u00e4is leivakastid. Virnade viisi leivakaste,” r\u00e4\u00e4is Southwell. “Ma pole kunagi n\u00e4inud nii palju uimasteid \u00fches kohas.” <\/p>

“Nad pakkusid isegi tasuta kokaiini ja heroiini koolitusel, milles \u00f5petati uimasteid s\u00fcstimise asemel suitsetama”, meenutas LSD asutaja aktivist Theo Van Dam. V\u00e4ljaspool uimastitarvitajate p\u00e4eva konverentsi oli \u00fchingul tavaks pakkuda klientidele p\u00fchap\u00e4eviti tasuta uimasteid. <\/p>

Uimastitarnijate organiseerumine ei kestnud paraku igavesti. 2003. aastaks kaldus Hollandi poliitika paremale ja sel aastal toimus Taanis viimane IDUD konverents. Tarnijad ei saanud tulla. J\u00e4rgmistel aastatel kaotas Van Dam kontakti diilerite \u00fchinguga seotud inimestega.<\/p>

T\u00e4nap\u00e4evaks on ajalugu suuresti unustanud uimastitarnijate panuse kahjude v\u00e4hendamise j\u00f5upingutustesse, kuigi m\u00f5ned liikumise rohujuuretasandi liikmed r\u00f5hutavad endiselt<\/a> nende rolli olulisust. Van Dami t\u00f6\u00f6 Hollandis ja Southwelli t\u00f6\u00f6 \u00dchendkuningriigis on osa uimastim\u00fc\u00fcjate organiseerumise ning koos uimastitarvitajatest aktivistidega tarvitajate tervise ja heaolu edendamise nimel tegutsemise enamasti unustatud ajaloost.<\/p>

The Basement ja Hollandi “\u00fchiskondlikud diilerid”<\/strong><\/p>

1996. aastal, kui Rotterdami linn hakkas astuma j\u00f5ulisemaid samme uimastitarnijate ja -tarvitajate kui “avaliku korra rikkujate” vastu, toetas linn ametlikult uimastitarvitamisruumide loomist. <\/p>

Kuid m\u00f5ned aktivistid nagu Liesbeth Vollemans suhtusid nendesse uutesse mitte-p\u00f5randaalustesse programmidesse skeptiliselt. “Neid huvitab ainult tarvitajate reguleerimine ja j\u00e4lgimine,” selgitas ta ajakirjanikele 1999. aastal. L\u00f5ppude l\u00f5puks, samal ajal kui poliitikud ja politsei pidasid tarvitamisruumide \u00fcle aastaid arutelusid, oli tema juba 1990. aastate l\u00f5pus loonud privaatsete kogukonnaruumide v\u00f5rgustiku, kus m\u00fc\u00fcdi kvaliteetset suitsetatavat kokaiini ja heroiini ning tarnijad hoolitsesid klientide eest, kui nad oma ostetud kaupa pruukisid. Ta pani sellele nimeks The Basement \u2013 Kelder.<\/p>

“Ametlik tarvitamisruum oli h\u00e4sti puhas. See oli m\u00f5eldud ainult tarvitamiseks, mitte istumiseks ja l\u00f5\u00f5gastumiseks,” r\u00e4\u00e4kis Vollemans Talking Drugsile. Seevastu: “The Basement oli hubasem. Tegime selle v\u00e4ga m\u00f5nusaks, nagu elutoa. Seal oli kaks ruumi, elutuba ja see, kus inimesed tarvitasid. See oli nagu kohvik, k\u00f5ik r\u00e4\u00e4kisid ja tarvitasid.” Nad m\u00e4ngisid isegi bingot ja v\u00f5itja sai tasuta grammi kokaiini.<\/p>

Vollemans asutas esimese keldri koos tarnija Kiraga. “Mina olin maja boss ja tema oli uimastiboss,” meenutas ta. Progressiivse P\u00fcha Pauli kiriku, mis 1980-ndatel ja 90-ndatel lubas<\/a> oma ruumides uimastitega hangeldada ja neid tarvitada, preestri Hans Visseri annetatud raha eest \u00fc\u00fcris Vollemans esimese asukoha jaoks kontorihoone keldri, \u00f6eldes omanikule, et see ruum on m\u00f5eldud inimestele, kellel pole t\u00f6\u00f6d, mitte inimestele, kes tarvitavad uimasteid. “Uimastitarvitajad ja kontorisse minevad inimesed k\u00e4isid sama sissep\u00e4\u00e4su kaudu,” muigas naine.<\/p>

Vollemansi s\u00f5nul oli The Basemente umbes viis; kaks asusid Nieuwe Westeni linnaosas, \u00fcks Oude Westeni, \u00fcks Spangeni ja \u00fcks Centrumi linnaosas. “Keldrid” olid avatud iga p\u00e4ev kindla ajakava alusel, \u00fcks aga t\u00f6\u00f6tas \u00f6\u00f6sel ja pakkus klientidele uimastite k\u00f5rval ka tarbekaupu.<\/p>

1998. aastal selles v\u00f5rgustikus v\u00e4lit\u00f6id teinud teadlaste uuringu<\/a> kohaselt oli Spangeni Basement jagatud suhtlemis-, ostmis- ja tarvitamistubadeks. Kliendid sisenesid esimese korruse v\u00e4lisukse kaudu ruumi, kus oli s\u00f6\u00f6gilaud, kohvi- ja mahlanurk, diivan ja toolid ning televiisor. Tagumises toas toimus m\u00fc\u00fck j\u00f5ulutuledega kaunistatud baarileti taga. Allkorrusel said kliendid oste diivanil v\u00f5i laua taga toolil istudes suitsetada. Sarnane oli ka Centrumi Basementi paigutus. <\/p>

“See ei olnud ainult uimastite m\u00fc\u00fcmise koht; nad hoidsid k\u00f5igil lahkelt silma peal,” r\u00e4\u00e4kis Theo Van Dam, kellele meeldis The Basementis k\u00e4ia. Ta r\u00f5hutas ka, et nad tegid pingutusi, et muuta The Basement naistele turvaliseks kohaks. Van Dami s\u00f5nul aitasid asutuse pidajad k\u00fclastajatel v\u00e4ltida ajataju kaotamist ja vastuv\u00f5ttudele hilinemist. “Kui keegi pidi hambaarsti juurde minema, kirjutasid nad selle \u00fcles \u2013 ja pakkusid neile ka midagi s\u00fc\u00fca. Seal oli alati keegi, kes valmistas tervislikku toitu, et inimesed saaksid seal s\u00fc\u00fca, niisama istuda ja suitsetada v\u00f5i s\u00fcstida, mida iganes nad soovisid.”<\/p>

Vollemans r\u00f5hutas toidu pakkumise olulisust. “Diiler tegi iga p\u00e4ev s\u00fc\u00fca,” meenutas ta, tuues n\u00e4iteks roogasid nagu kana riisiga Suriname stiilis. (Kira oli p\u00e4rit endisest Hollandi kolooniast Surinamest.) “See oli oluline. Inimesed ei s\u00f6\u00f6 eriti palju, kui nad uimasteid tarvitavad.”<\/p>

The Basement tegutses ajal, mil aktivistid hakkasid tarnijate kohustustesse uut moodi suhtuma<\/strong><\/p>

M\u00f5ned tarnijad, LSD ja \u00fcks esimesi uimastitarvitajate organisatsioone Rotterdami Narkomaanide Liit (Junkie Union) olid v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud Rotterdami \u00fchiskondlike diilerite harta \u2013 loetelu p\u00f5him\u00f5tetest, kuidas tarnijad peaksid oma klientidega suhtlema. <\/p>

Van Dami s\u00f5nul sisaldab harta j\u00e4rgmisi p\u00f5him\u00f5tteid. <\/p>