{"id":172,"date":"2025-11-01T15:07:51","date_gmt":"2025-11-01T13:07:51","guid":{"rendered":"https:\/\/narkostuudio.ee\/?p=172"},"modified":"2025-11-01T15:19:44","modified_gmt":"2025-11-01T13:19:44","slug":"tarbijakaitse-reguleerimata-turul-euroopa-diileriaktivismi-unustatud-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/2025\/11\/01\/tarbijakaitse-reguleerimata-turul-euroopa-diileriaktivismi-unustatud-ajalugu\/","title":{"rendered":"Tarbijakaitse reguleerimata turul \u2013 Euroopa diileriaktivismi unustatud ajalugu"},"content":{"rendered":"<p class=\"has-small-font-size\">Foto: M\u00e4lestusm\u00e4rk diilerile: skulptor Scott Holmquisti pronkskuju <a href=\"https:\/\/scottholmquist.com\/holmquist_last_hero_info_mail.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">&#8220;Last Hero&#8221;<\/a> (2018) <\/p><p><em>Rahvusvahelise uimastitarvitajate p\u00e4eva puhul avaldame t\u00f5lke hiljuti veebilehel <a href=\"https:\/\/www.talkingdrugs.org\/the-forgotten-history-of-european-drug-dealer-activism\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Talking Drugs ilmunud Sessi Kuwabara Blanchardi ajaloolisest \u00fclevaatest<\/a>. See on lugu sellest, kuidas isegi riigi poolt vastutustundetult reguleerimata j\u00e4etud valdkondades on v\u00f5imalik olla solidaarne, hoolida ja s\u00f5lmida huvir\u00fchmade vahel kokkuleppeid.<\/em><\/p><p>1999. aasta 1. novembril kogunesid uimastitarvitajatest aktivistid mitmelt poolt maailmast Hollandisse v\u00e4ikesesse Zaandami linna neljandale iga-aastasele rahvusvahelisele uimastitarvitajate p\u00e4eva konverentsile (IDUD; International Drug Users&#8217; Day).<\/p><p>S\u00fcndmusel ettekande pidanud Briti aktivist Mat Southwell r\u00e4\u00e4kis Talking Drugsile, et publikut oli vaevu n\u00e4ha, kuna k\u00f5ik suitsetasid fooliumilt uimasteid. \u00dcritus erines k\u00f5igist teistest konverentsidest, millel ta varem osalenud oli. &#8220;Publiku seast tuli nii palju suitsu. Fooliumisahina t\u00f5ttu oli inimeste r\u00e4\u00e4kimist vaevu kuulda.&#8221;<\/p><p>\u00dcks asi, mis tegi \u00fcrituse Southwelli jaoks eriti eriliseks, oli uimastite tarnimisega tegelevate inimeste kaasamine, millega ta ise peagi \u00dchendkuningriigis tegelema hakkas. Hollandi uimastitarvitajate riikliku huvigrupi (LSD) korraldatud \u00fcritust sponsoreeris tarnijate r\u00fchmitus nimega Raskete Narkootikumidega Kauplejate Liit (Hard Drug Dealers Union).<\/p><p>Praktikas t\u00e4hendas sponsorlus seda, et tarnijad m\u00fc\u00fcsid osalejatele hea hinnaga kvaliteetset kokaiini ja heroiini, kattes samal ajal nende tarvitamiseks vajalike tarvikute kulud. &#8220;Tarnijatel olid heroiini ja <em>cracki<\/em> t\u00e4is leivakastid. Virnade viisi leivakaste,&#8221; r\u00e4\u00e4is Southwell. &#8220;Ma pole kunagi n\u00e4inud nii palju uimasteid \u00fches kohas.&#8221; <\/p><p>&#8220;Nad pakkusid isegi tasuta kokaiini ja heroiini koolitusel, milles \u00f5petati uimasteid s\u00fcstimise asemel suitsetama&#8221;, meenutas LSD asutaja aktivist Theo Van Dam. V\u00e4ljaspool uimastitarvitajate p\u00e4eva konverentsi oli \u00fchingul tavaks pakkuda klientidele p\u00fchap\u00e4eviti tasuta uimasteid. <\/p><p>Uimastitarnijate organiseerumine ei kestnud paraku igavesti. 2003. aastaks kaldus Hollandi poliitika paremale ja sel aastal toimus Taanis viimane IDUD konverents. Tarnijad ei saanud tulla. J\u00e4rgmistel aastatel kaotas Van Dam kontakti diilerite \u00fchinguga seotud inimestega.<\/p><p>T\u00e4nap\u00e4evaks on ajalugu suuresti unustanud uimastitarnijate panuse kahjude v\u00e4hendamise j\u00f5upingutustesse, kuigi m\u00f5ned liikumise rohujuuretasandi liikmed <a href=\"https:\/\/filtermag.org\/why-drug-dealers-are-an-under-utilized-anti-overdose-resource\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">r\u00f5hutavad endiselt<\/a> nende rolli olulisust. Van Dami t\u00f6\u00f6 Hollandis ja Southwelli t\u00f6\u00f6 \u00dchendkuningriigis on osa uimastim\u00fc\u00fcjate organiseerumise ning koos uimastitarvitajatest aktivistidega tarvitajate tervise ja heaolu edendamise nimel tegutsemise enamasti unustatud ajaloost.<\/p><p><strong>The Basement ja Hollandi &#8220;\u00fchiskondlikud diilerid&#8221;<\/strong><\/p><p>1996. aastal, kui Rotterdami linn hakkas astuma j\u00f5ulisemaid samme uimastitarnijate ja -tarvitajate kui &#8220;avaliku korra rikkujate&#8221; vastu, toetas linn ametlikult uimastitarvitamisruumide loomist. <\/p><p>Kuid m\u00f5ned aktivistid nagu Liesbeth Vollemans suhtusid nendesse uutesse mitte-p\u00f5randaalustesse programmidesse skeptiliselt. &#8220;Neid huvitab ainult tarvitajate reguleerimine ja j\u00e4lgimine,&#8221; selgitas ta ajakirjanikele 1999. aastal. L\u00f5ppude l\u00f5puks, samal ajal kui poliitikud ja politsei pidasid tarvitamisruumide \u00fcle aastaid arutelusid, oli tema juba 1990. aastate l\u00f5pus loonud privaatsete kogukonnaruumide v\u00f5rgustiku, kus m\u00fc\u00fcdi kvaliteetset suitsetatavat kokaiini ja heroiini ning tarnijad hoolitsesid klientide eest, kui nad oma ostetud kaupa pruukisid. Ta pani sellele nimeks The Basement \u2013 Kelder.<\/p><p>&#8220;Ametlik tarvitamisruum oli h\u00e4sti puhas. See oli m\u00f5eldud ainult tarvitamiseks, mitte istumiseks ja l\u00f5\u00f5gastumiseks,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Vollemans Talking Drugsile. Seevastu: &#8220;The Basement oli hubasem. Tegime selle v\u00e4ga m\u00f5nusaks, nagu elutoa. Seal oli kaks ruumi, elutuba ja see, kus inimesed tarvitasid. See oli nagu kohvik, k\u00f5ik r\u00e4\u00e4kisid ja tarvitasid.&#8221; Nad m\u00e4ngisid isegi bingot ja v\u00f5itja sai tasuta grammi kokaiini.<\/p><p>Vollemans asutas esimese keldri koos tarnija Kiraga. &#8220;Mina olin maja boss ja tema oli uimastiboss,&#8221; meenutas ta. Progressiivse P\u00fcha Pauli kiriku, mis 1980-ndatel ja 90-ndatel <a href=\"https:\/\/www.emcdda.europa.eu\/html.cfm\/index54125EN.html_en\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">lubas<\/a> oma ruumides uimastitega hangeldada ja neid tarvitada, preestri Hans Visseri annetatud raha eest \u00fc\u00fcris Vollemans esimese asukoha jaoks kontorihoone keldri, \u00f6eldes omanikule, et see ruum on m\u00f5eldud inimestele, kellel pole t\u00f6\u00f6d, mitte inimestele, kes tarvitavad uimasteid. &#8220;Uimastitarvitajad ja kontorisse minevad inimesed k\u00e4isid sama sissep\u00e4\u00e4su kaudu,&#8221; muigas naine.<\/p><p>Vollemansi s\u00f5nul oli The Basemente umbes viis; kaks asusid Nieuwe Westeni linnaosas, \u00fcks Oude Westeni, \u00fcks Spangeni ja \u00fcks Centrumi linnaosas. &#8220;Keldrid&#8221; olid avatud iga p\u00e4ev kindla ajakava alusel, \u00fcks aga t\u00f6\u00f6tas \u00f6\u00f6sel ja pakkus klientidele uimastite k\u00f5rval ka tarbekaupu.<\/p><p>1998. aastal selles v\u00f5rgustikus v\u00e4lit\u00f6id teinud teadlaste <a href=\"https:\/\/www.researchgate.net\/publication\/304658574_Drugshandel_en_overlast_in_Rotterdam\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">uuringu<\/a> kohaselt oli Spangeni Basement jagatud suhtlemis-, ostmis- ja tarvitamistubadeks. Kliendid sisenesid esimese korruse v\u00e4lisukse kaudu ruumi, kus oli s\u00f6\u00f6gilaud, kohvi- ja mahlanurk, diivan ja toolid ning televiisor. Tagumises toas toimus m\u00fc\u00fck j\u00f5ulutuledega kaunistatud baarileti taga. Allkorrusel said kliendid oste diivanil v\u00f5i laua taga toolil istudes suitsetada. Sarnane oli ka Centrumi Basementi paigutus. <\/p><p>&#8220;See ei olnud ainult uimastite m\u00fc\u00fcmise koht; nad hoidsid k\u00f5igil lahkelt silma peal,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Theo Van Dam, kellele meeldis The Basementis k\u00e4ia. Ta r\u00f5hutas ka, et nad tegid pingutusi, et muuta The Basement naistele turvaliseks kohaks. Van Dami s\u00f5nul aitasid asutuse pidajad k\u00fclastajatel v\u00e4ltida ajataju kaotamist ja vastuv\u00f5ttudele hilinemist. &#8220;Kui keegi pidi hambaarsti juurde minema, kirjutasid nad selle \u00fcles \u2013 ja pakkusid neile ka midagi s\u00fc\u00fca. Seal oli alati keegi, kes valmistas tervislikku toitu, et inimesed saaksid seal s\u00fc\u00fca, niisama istuda ja suitsetada v\u00f5i s\u00fcstida, mida iganes nad soovisid.&#8221;<\/p><p>Vollemans r\u00f5hutas toidu pakkumise olulisust. &#8220;Diiler tegi iga p\u00e4ev s\u00fc\u00fca,&#8221; meenutas ta, tuues n\u00e4iteks roogasid nagu kana riisiga Suriname stiilis. (Kira oli p\u00e4rit endisest Hollandi kolooniast Surinamest.) &#8220;See oli oluline. Inimesed ei s\u00f6\u00f6 eriti palju, kui nad uimasteid tarvitavad.&#8221;<\/p><p><strong>The Basement tegutses ajal, mil aktivistid hakkasid tarnijate kohustustesse uut moodi suhtuma<\/strong><\/p><p>M\u00f5ned tarnijad, LSD ja \u00fcks esimesi uimastitarvitajate organisatsioone Rotterdami Narkomaanide Liit (Junkie Union) olid v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud Rotterdami \u00fchiskondlike diilerite harta \u2013 loetelu p\u00f5him\u00f5tetest, kuidas tarnijad peaksid oma klientidega suhtlema. <\/p><p>Van Dami s\u00f5nul sisaldab harta j\u00e4rgmisi p\u00f5him\u00f5tteid. <\/p><ul class=\"wp-block-list\"><li>Keeldumine m\u00fc\u00fcmisest noortele<\/li>\n\n<li>Uimastiv\u00f5lgade piiramine 100 euroni<\/li>\n\n<li>Stabiilse kvaliteedi tagamine<\/li>\n\n<li>Stabiilse koguse tagamine<\/li>\n\n<li>Uimastite m\u00fc\u00fck ainult raha eest, mitte varastatud vara v\u00f5i seksi eest<\/li>\n\n<li>M\u00fc\u00fcgiaadressi stabiilsed lahtiolekuajad<\/li>\n\n<li>M\u00fc\u00fcgiaadressi l\u00e4hedal t\u00e4naval ajaveetmise keelamine<\/li>\n\n<li>V\u00e4givallatus<\/li>\n\n<li>Klientuuri piiramine \u00fche diileri kohta maksimaalselt 50 kliendiga<\/li><\/ul><p>Van Dam arendas need p\u00f5him\u00f5tteid edasi tarnijatele m\u00f5eldud koolituseks, kuidas olla nn \u00fchiskondlik diiler ehk keegi, kes kohtleb oma kliente lugupidavalt.<\/p><p>Van Dami \u00fchiskondliku diilerluse p\u00f5him\u00f5tted on j\u00e4rgmised. <\/p><ul class=\"wp-block-list\"><li>Ostetud uimasteid lubatakse m\u00fc\u00fcgiaadressil tarvitada.<\/li>\n\n<li>Kasutatud s\u00fcstlaid vahetatakse steriilsete vastu.<\/li>\n\n<li>M\u00fc\u00fcdava toote kvaliteet on stabiilne.<\/li>\n\n<li>\u00dche &#8220;triibu&#8221; standardhind on kaheksa eurot.<\/li>\n\n<li>Ostudele ei kehtestata alampiiri.<\/li>\n\n<li>Tootevalik on laiem kui ainult <em>crack<\/em>-kokaiin.<\/li>\n\n<li>Naabritega konfliktide v\u00e4ltimiseks ei toimu \u00e4ritegevus rohkem kui 12 tundi p\u00e4evas.<\/li>\n\n<li>Koduaadressidel turvalisuse tagamiseks kasutatakse uksehoidjaid.<\/li>\n\n<li>P\u00e4evas ei teenindata rohkem kui 65 klienti.<\/li>\n\n<li>Noortele ei m\u00fc\u00fcda.<\/li>\n\n<li>Uimasteid m\u00fc\u00fcakse ainult raha, mitte seksi v\u00f5i varastatud vara eest.<\/li><\/ul><p>Endine LSD liige Daan Van Der Gouwe, kes nimetab end Van Dami &#8220;paremaks k\u00e4eks&#8221; ja tegeleb n\u00fc\u00fcdisajal Trimbose Instituudis uimastite teadusliku uurimisega, oli \u00fcks, kes p\u00f5him\u00f5tete koostamises osales. Ta r\u00e4\u00e4kis Talking Drugsile, et need &#8220;ei j\u00f5udnud kunagi k\u00f5rgemale tasemele&#8221;, see t\u00e4hendab, et tarnijad ei rakendatud neid sellises ulatuses nagu autorid lootsid. Vollemans \u00fctleb aga, et The Basementis siiski rakendati &#8220;\u00fchiskondliku diileri&#8221; kontseptsiooni. &#8220;The Basementis tegutsenud diilerid olid \u00fchiskondlikud. Nad hoolitsesid selle eest, et majas oleks s\u00fc\u00fca ja meeldiv keskkond,&#8221; \u00fctles ta. &#8220;Diilerid hoolivad inimestest.&#8221;<\/p><p>Van Dami meenutuste kohaselt oli The Basement kuulus m\u00f5nusa \u00f5hkkonna poolest. 1997. aasta detsembris Centrumi Basementis v\u00e4lit\u00f6id teinud teadlasi \u00fcllatas, et suitsetamisruum oli k\u00fcll rahvast t\u00e4is, aga mitte l\u00e4rmakas v\u00f5i kaootiline nagu teised neile tuttavad m\u00fc\u00fcgikohad. &#8220;K\u00f5ik k\u00fcmme kohta olid h\u00f5ivatud,&#8221; kirjutas \u00fcks uurija v\u00e4lit\u00f6\u00f6-m\u00e4rkmes, &#8220;kuid klientide h\u00e4\u00e4led olid nii summutatud, et neid ei olnud m\u00fc\u00fcgialale kuulda.&#8221; Uurija lisas: &#8220;Siin laskub rahu mu \u00f5lgadele.&#8221;<\/p><p>Personal hindas vaikse ja rahuliku ruumi loomist nii sees kui ka v\u00e4ljas, palgates klientide voolu haldamiseks ja ukse ees j\u00f5lkumise v\u00e4ltimiseks uksehoidja. Nagu teadlane Jean-Paul Grund <a href=\"https:\/\/ia800204.us.archive.org\/32\/items\/DrugUseAsASocialRitual\/Drug%20use%20as%20a%20social%20ritual.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">t\u00e4heldas<\/a>, pakkus l\u00f5\u00f5gastav keskkond eelk\u00f5ige t\u00e4naval elavatele, avalikus kohas tarvitamisega kaasneva kaosega harjunud tarvitajatele haruldast v\u00f5imalust suitsetatava kokaiini &#8220;s\u00e4hvatuse&#8221; (ingl <em>the flash<\/em>) ehk esmase eufoorilise seisundi nautimiseks.<\/p><p><strong>Rahuliku keskkonda tuli s\u00e4ilitada, et politsei The Basementi kinni ei paneks<\/strong><\/p><p>Rahuliku keskkonna s\u00e4ilitamise pingutus oli ka h\u00e4davajalik, et politsei The Basementi asutusi kinni ei paneks. 1995. aastal, vahetult enne volitatud tarvitamisruumide loomist v\u00f5ttis Rotterdami politsei sihikule t\u00fclikateks peetud &#8220;kodudiilerid&#8221; ja vahistas hulga inimesi. Vaatamata \u00f5iguskaitsemeetmete j\u00f5ulisemale j\u00f5ustamisele m\u00f5nede omaette tegutsenud diilerite vastu lubati teistel aadressidel tegevust j\u00e4tkata tingimusel, et nende \u00fcmbruses ei rikuta avalikku korda. &#8220;Nende uimastite m\u00fc\u00fcgi ja tarvitamise v\u00f5imaldamisele m\u00f5nedel elamispindadel vaadatakse sageli l\u00e4bi s\u00f5rmede, kui seal ei kaubelda varastatud kauba v\u00f5i suurte kogustega, ei teenindata liiga palju kliente ning ennek\u00f5ike ei tekitata sellega seoses t\u00fcli \u00fcmbritsevatele elanikele,&#8221; kirjutas Jean-Paul Grund teoses <a href=\"https:\/\/ia800204.us.archive.org\/32\/items\/DrugUseAsASocialRitual\/Drug%20use%20as%20a%20social%20ritual.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">&#8220;Uimastitarvitamine kui \u00fchiskondlik rituaal&#8221;<\/a>. Nii oli see ka The Basementi puhul.<\/p><p>Van Dami s\u00f5nul p\u00fc\u00fcdsid m\u00f5ned The Basementiga seotud inimesed muuta seda isegi seaduslikuks \u00e4riks, sarnaseks Amsterdami kanepikohvikutega. &#8220;Meil oli m\u00f5te: v\u00f5ib-olla saaksime teha midagi sarnast ka raskete uimastite diileritele. Aga me ei saanud seda ametlikult legaliseerida,&#8221; r\u00e4\u00e4kis ta. &#8220;Sellest on t\u00f5esti kahju.&#8221;<\/p><p>21. sajandi esimese k\u00fcmnendi keskel The Basementid suleti. Nad pole teistsugusel kujul naasnud, sest enam pole vajadust ja ka poliitiliselt poleks see v\u00f5imalik, usub endine LSD liige ja praegne uimastiuurija Daan Van Der Gouwe.<\/p><p>&#8220;Poliitiline kliima on muutunud. Uimastitarvitamist ei sallita enam nii palju kui tollal. Tarvitajad ei tundnud p\u00e4rast k\u00f5igi nende asutuste \u2013 tarvitamisruumide, heroiiniga toetatud ravi pakkuvate keskuste, \u00f6\u00f6majade \u2013 loomist enam vajadust organiseeruda,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Van Der Gouwe Talking Drugsile. Vollemans n\u00f5ustub.<\/p><p>Vaatamata sulgemisele p\u00e4rast Vollemansi hinnangul umbes \u00fcheksa aastat v\u00e4ldanud tegevust usub Van Dam endiselt, et The Basement oli paljut\u00f5otav mudel. &#8220;Mulle meeldis seal aega veeta,&#8221; \u00fctles ta. &#8220;See oli t\u00f5eline edulugu.&#8221;<\/p><p><strong>Crack Squad ja harta &#8220;Protect and Serve Up&#8221;<\/strong><\/p><p>Enne internetip\u00f5histe narkoturgude \u2013 v\u00f5i isegi ainult mobiiltelefonide \u2013 tekkimist kasutasid uimastitarvitajad ja -m\u00fc\u00fcjad omavahel suhtlemiseks peilereid ja taksofone. Sellega kaasnesid juriidilised riskid ja kahjud.<\/p><p>1990. aastate l\u00f5pus ja 2000. aastate alguses teadsid Ida-Londoni <em>crack<\/em>-kokaiini tarvitajad seda liigagi h\u00e4sti. Uimastitarvitajast aktivisti Mat Southwelli s\u00f5nul sundisid m\u00fc\u00fcjad neid vahistamisega riskides liiga kaua ootama taksofonide juures, millest nad olid tellimuse esitanud ja mida politsei tavaliselt j\u00e4lgis. Selline k\u00e4itumine oli omane <em>crack<\/em>-kokaiini m\u00fc\u00fcjatele, kes ei olnud enamasti ise tarvitajad, vaid pigem kasumit taotlevad \u00e4rimehed, kes pidasid tarvitajaid &#8220;luparditeks ja kergesti t\u00fcssatavateks inimesteks&#8221;, meenutas Southwell.<\/p><p>Osaliselt ajendas just selline eba\u00f5iglane kohtlemine Southwelli ja teisi rohujuuretasandi r\u00fchmitusega Respect Drug Users Rights seotud isikuid <a href=\"https:\/\/www.theguardian.com\/lifeandstyle\/2002\/may\/30\/healthandwellbeing.health1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">moodustama<\/a> umbes 2002. aastal nn Crack Squadi. See organisatsioon, mis v\u00f5ttis nime pilkamisi Londoni politsei \u00fcksuselt, mille t\u00f6\u00f6 oli nendesuguseid inimesi korrale kutsuda, koostas harta nimega &#8220;Protect and Serve Up&#8221; \u2013 kombinatsioon kohalikust sl\u00e4ngiterminist <em>&#8220;serve up&#8221;<\/em>, mis t\u00e4hendab uimastitega kaubitsemist, ja \u00f5iguskaitseorganite mantrast &#8220;kaitsta ja teenida&#8221; (<em>&#8220;to protect and serve&#8221;<\/em>) \u2013, et sarnaselt Rotterdami \u00fchiskondlike diilerite hartaga kehtestada ootused sellele, kuidas tarnijad peaksid kliente kohtlema. Eelk\u00f5ige kehtestas see standardid kvaliteedile, toodete eeldatavale kaalule ja n\u00f5utavatele reageerimisaegadele.<\/p><p>Crack Squadi hartal oli kaks eesm\u00e4rki. \u00dchelt poolt pidi see motiveerima m\u00fc\u00fcjaid, kes juba pakkusid kvaliteetseid tooteid ja teenuseid, seda j\u00e4tkama. &#8220;Tahtsime suunata inimesi head kaupa m\u00fc\u00fcvate inimeste poole ja mitte ostma inimestelt, kes m\u00fc\u00fcvad halba kaupa v\u00f5i kohtlevad meid halvasti,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Southwell. &#8220;P\u00fc\u00fcdsime rakendada iseendi kui tarbijaskonna \u00fchisj\u00f5udu oma t\u00f6\u00f6ga paremini hakkama saavate ettev\u00f5tjate toetamiseks. See oligi plaan.&#8221;<\/p><p>Teisest k\u00fcljest oli harta eesm\u00e4rk t\u00f5mmata lugupidamatute tarnijate t\u00e4helepanu. Crack Squadi liikmed printisid hartat ja j\u00e4tsid seda salaja m\u00fc\u00fcjate autode tagaistmetele, et neile anon\u00fc\u00fcmselt klientide ootustest m\u00e4rku anda. &#8220;Saatsime inimestele selge s\u00f5numi: me oleme v\u00f5imestatud uimastitarvitajad, kes teavad oma \u00f5igusi.&#8221;<\/p><p>S\u00f5na hartast levis ja grupp Brightoni tarnijaid k\u00fcsis enda tarbeks v\u00e4ljaprinte. Grupp uskus, et nad juba vastavad standarditele, ja tahtis oma klientidele n\u00e4idata, et neil on \u00f5igus lugupidavale kohtlemisele, kvaliteetsetele uimastitele ja \u00f5iglastele hindadele, ning et nood tarnijad pakuvad t\u00f5epoolest &#8220;tippkvaliteetset kraami&#8221;, r\u00e4\u00e4kis Southwell.<\/p><p>Crack Squadilt on m\u00f5ndagi \u00f5ppida. Esiteks suhtusid m\u00f5ned turul tegutsejad nende pingutustesse vaenulikult. \u00dchel juhul \u00fcritas tarnija Southwelli uimastitega \u00e4ritsemises s\u00fc\u00fcdi lavastada. Teistel juhtudel seadis sama isik oma kullerid, kes olid samuti Crack Squadiga seotud, truudusevaliku ette \u2013 kas tema v\u00f5i Crack Squad.<\/p><p>Lisaks on uimastiturud keelustamise t\u00f5ttu juba olemuselt ebastabiilsed ja sellega kaasnesid omad v\u00e4ljakutsed. &#8220;V\u00e4ga hajutatud tarvitajate kogukondade m\u00f5jutamine oli \u00fcsna keeruline. Lisaks muutuvad need kogukonnad ja neid \u00fcmbritsevad tingimused pidevalt. V\u00f5id panna \u00fche meeskonna m\u00fc\u00fcjaid t\u00f6\u00f6le, aga siis v\u00f5tab politsei nad kinni ja nad l\u00e4hevad kaheks aastaks vangi. Ja siis keegi tuleb keegi v\u00e4givaldsem\u2026 Selle s\u00e4ilitamiseks on vaja palju t\u00f6\u00f6d teha.&#8221;<\/p><p>Hoiatuss\u00f5nad pole k\u00f5ik, mida Crack Squadi lugu pakub. See v\u00f5ib ka anda aimu praeguste uimastitarvitajate liikumiste tegevusest.<\/p><p>Southwelli enda s\u00f5nul esitab Crack Squad aktivistidele provokatiivse k\u00fcsimuse: &#8220;Milline n\u00e4eks v\u00e4lja tarbijakaitse reguleeritud ja dekriminaliseeritud keskkonnas?&#8221;<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Foto: M\u00e4lestusm\u00e4rk diilerile: skulptor Scott Holmquisti pronkskuju &#8220;Last Hero&#8221; (2018) Rahvusvahelise uimastitarvitajate p\u00e4eva puhul avaldame t\u00f5lke hiljuti veebilehel Talking Drugs ilmunud Sessi Kuwabara Blanchardi ajaloolisest \u00fclevaatest. See on lugu sellest, kuidas isegi riigi poolt vastutustundetult reguleerimata j\u00e4etud valdkondades on v\u00f5imalik olla solidaarne, hoolida ja s\u00f5lmida huvir\u00fchmade vahel kokkuleppeid. 1999. aasta 1. novembril kogunesid uimastitarvitajatest aktivistid&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":173,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-172","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/narkostuudio.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/251101_LastHero.jpg","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=172"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":185,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/172\/revisions\/185"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/173"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=172"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=172"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=172"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}