{"id":212,"date":"2026-04-09T09:36:35","date_gmt":"2026-04-09T07:36:35","guid":{"rendered":"https:\/\/narkostuudio.ee\/?p=212"},"modified":"2026-04-09T18:07:12","modified_gmt":"2026-04-09T16:07:12","slug":"uimastikaristuste-vahendamise-fuusiline-voimatus-soolotava-siseministri-motteis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/2026\/04\/09\/uimastikaristuste-vahendamise-fuusiline-voimatus-soolotava-siseministri-motteis\/","title":{"rendered":"Uimastikaristuste v\u00e4hendamise f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5imatus soolotava siseministri m\u00f5tteis"},"content":{"rendered":"<p><em>Justiits- ja digiministeeriumi algatatud karistusseadustiku muutmise v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuse koosk\u00f5lastamata j\u00e4tnud siseminister Igor Taro (Eesti 200) tahab Eesti uimastipoliitika formaliini vekkida nagu tegi vastuoluline Briti n\u00fc\u00fcdisskulptor Damien Hirst \u00f5nnetu tiigerhaiga (\u201cSurma f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5imatus kellegi elava m\u00f5tteis\u201d, 1991), kirjutavad inimn\u00e4olise uimastipoliitika edendajad <\/em><strong><em>Mart Kalvet <\/em><\/strong><em>ja <\/em><strong><em>Margus L\u00f5vi<\/em><\/strong><em> (MT\u00dc TRUST EST).&nbsp;Artikkel ilmus l\u00fchendatud kujul ajalehes <a href=\"https:\/\/arvamus.postimees.ee\/8447643\/mart-kalvet-margus-lovi-soolotav-siseminister-ja-uimastikaristuste-vahendamise-fuusiline-voimatus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Postimees<\/a>. <\/em><\/p><p><strong>J\u00f5uorganid klammerduvad piitsa k\u00fclge<\/strong><\/p><p>Mingis m\u00f5ttes on m\u00f5istetav, et j\u00f5uorganid, mis Siseministeeriumi haldusalasse kuuluvad, on juba loomu poolest vastu mis tahes hirmutamis- ja karistamisv\u00f5imaluste k\u00e4rpimisele. Paar aastat tagasi uimastiennetuse ekspertkomisjoniga <a href=\"https:\/\/ypsilon.postimees.ee\/7791042\/soome-narkopoliitika-oppetunnid-arutust-keelustamisest-tugevatest-tugiteenustest-ja-hasisiari-ajanud-narkopolitseinikust\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Soome politseid k\u00fclastades<\/a> uurisin lahetagustelt nimismeestelt, miks Soome pole seni loobunud uimastitarvitamise karistamisest kriminaalkorras. Vastuseks sain, et tarvitamise kriminaalkaristamise l\u00f5petamine v\u00f5taks j\u00f5uorganeilt \u00e4ra vajaliku t\u00f6\u00f6riista, millega m\u00f5jutada tarvitajaid, et nood diilereid \u00fcles annaksid.&nbsp;<\/p><p>See on, m\u00f5istagi, rumal jutt; sarnaselt paljude teiste riikidega on Eestis uimastite tarvitamine dekriminaliseeritud juba \u00fcle 20 aasta ja see pole takistanud politseil l\u00e4bi viimast edukaid operatsioone uimastitega hangeldavate r\u00fchmituste vastu, k\u00fcll aga on teinud v\u00f5imalikumaks uimastikahjude v\u00e4hendamise, parandanud abi ja ravi k\u00e4ttesaadavust ning v\u00e4hendanud \u00f5igus- ja karistuss\u00fcsteemi ressursside raiskamist \u2013 sest milleks muuks kui arutuks raiskamiseks peaks nimetama uimastitarvitajate karistamise j\u00e4tkamist teadmise valguses, et karistamine mitte ei hoia \u00e4ra uimastikahjusid ega v\u00e4henda nendega seonduvaud ohtusid, vaid, risti vastupidi, soodustab ja v\u00f5imendab neid.&nbsp;<\/p><p>Ometi v\u00e4ljendab Taro koosk\u00f5alastamata j\u00e4tmist p\u00f5hjendada \u00fcritavas kaaskirjas t\u00e4pselt sama madalalaubalist arusaama, et karistusi ei saa leevendada ega uimasteid nende ohtlikkuse p\u00f5hjal diferentseerida, kuna see tekitavat \u201cnegatiivseid m\u00f5jusid \/\u2014\/ eelk\u00f5ige Politsei- ja Piirivalveameti t\u00f6\u00f6korraldusele ja sekkumisv\u00f5imele\u201d, saates pealekauba \u00fchiskonnale vale s\u00f5numi, et uimastid on ohutud ning nende levitamine ja tarvitamine ei p\u00f5hjusta t\u00f5siseid tervise- ja julgeolekuriske.&nbsp;<\/p><p><strong>Taro tagurlikkus ignoreerib seniseid kokkuleppeid<\/strong><\/p><p>Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) jaanuari hakul koosk\u00f5lastusringile saadetud karistusseadustiku muutmise eeln\u00f5u <a href=\"https:\/\/eelnoud.valitsus.ee\/main\/mount\/docList\/0879c66f-42a1-499e-bc7b-e09c571c6848#AS4VaHc0\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsus<\/a> ei ole laitmatu dokument, kuna see on s\u00fcndinud eri eesm\u00e4rke t\u00e4htsustavate ametkondade \u2013 sh Siseministeeriumi \u2013 koost\u00f6\u00f6s kompromissina nii edumeelsema kui ka tagurlikuma l\u00e4henemise pooldajate vahel. Lisaks uimastite k\u00e4itlemisega seotud kuriteokoosseisude diferentseerimisele, mida kodaniku\u00fchiskonna organisatsioonid <a href=\"https:\/\/lunest.ee\/2026\/02\/karistusseaduse-muutmine-on-hadavajalik-samm-oiges-suunas\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">MT\u00dc LUNEST<\/a> ja <a href=\"https:\/\/www.sataip.ee\/uudised\/taip-toetab-justiitsministeeriumi-algatust-karistusseadustiku-muutmisel\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">SA TAIP<\/a> on avalikes kommentaarides tervitanud, paneb see ette ka suurte koguste k\u00e4itlemise senisest kiirema ja karmima karistamise, s.t l\u00e4henemise, mis pole kusagil p\u00fcsivalt soovitud eesm\u00e4rke saavutada aidanud.&nbsp;<\/p><p>Siiski oleks kavandataval seadusemuudatusel potentsiaali m\u00f5nede s\u00fcsteemi hammasrataste vahele sattunud inimeste troostitu olukorra parandamiseks, mis teeb Pakosta erakonnakaaslasest siseministri ponnistused seda takistada eriti k\u00fc\u00fcniliseks. Meenutagem, et Eesti on nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel uimastis\u00f5jatandril juba valinud selle s\u00f5ja de-eskaleerimist toetava poole nii <a href=\"https:\/\/www.sm.ee\/sites\/default\/files\/documents\/2025-08\/eesti_narkopoliitika_aastani_2030_valge_raamat_210x297mm_varvilisem%20%282%29.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">riikliku uimastistrateegiaga aastani 2030<\/a>, mis t\u00e4htsustab abi, ravi ja kahjude v\u00e4hendamise olulisust ning r\u00f5hutab karistuste kontraproduktiivsust, kui ka \u00fchinedes mullu m\u00e4rtsis \u00dcRO uimastikomisjoni CND istungil vastu v\u00f5etud <a href=\"https:\/\/docs.un.org\/E\/CN.7\/2025\/L.6\/Rev.1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">otsusega<\/a> asutada senise karistusp\u00f5hise globaalse uimastipoliitika \u00fcmberhindamiseks s\u00f5ltumatu ekspertkogu ja mullu oktoobris \u00dcRO inim\u00f5iguste n\u00f5ukogu HRC vastu v\u00f5etud <a href=\"https:\/\/docs.un.org\/A\/HRC\/60\/L.31\/Rev.1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">resolutsiooniga L.31<\/a> teemal \u201eUimastipoliitika j\u00e4relmid inim\u00f5igustele\u201c. Taro arusaamatult tagurlik soolo VTK koosk\u00f5lastamisest keeldumisega sisuliselt s\u00fclitab nende dokumentide alusp\u00f5him\u00f5tetele, progressiivse ja t\u00f5endusp\u00f5hise uimastipoliitika vaimule.&nbsp;<\/p><p>Selles valguses tuleb n\u00f5ustuda Mihkel Kunnusega, kes kirjeldas 22. veebruaril <a href=\"https:\/\/arvamus.postimees.ee\/8418623\/fookus-maavanaema-narkootikumid-ja-siseminister-igor-taro-repressiivaparaadiga-sunnirumalus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Postimehe \u201cFookuses\u201d<\/a> Taro hiljutisi reaktsioone Pakosta katsele praegust \u00fcliprimitiivset narkopoliitikat veidigi parandada kahe s\u00f5naga: \u201cahastamaajav ebakompetentsus\u201d. \u201cSellest tuleneva riigiseadustiku kirjeldamiseks piisab kolmest s\u00f5nast: \u201cinimvaenulik, v\u00e4givallamonopoliga sunnirumalus\u201d,\u201d lajatas Kunnus lisaks, kinnitades kasvavat veendumust, et karistamisp\u00f5hise uimastipoliitika l\u00e4bikukkumise tunnistamine pole mingisugune radikaal-liberaalne agenda, vaid pragmaatiline t\u00f5demus, millega n\u00f5ustuvad ka paljud konservatiivse maailmavaate kandjad.&nbsp;<\/p><p><strong>Porgandeid ei j\u00e4tku, sest piits on liiga kallis<\/strong><\/p><p>Taro j\u00e4\u00e4rap\u00e4ine tagurlikkus vastandub selgelt ka tema koduerakonna Eesti 200 edumeelsematele hoiakutele; Haridus- ja Teadusministeeriumi k\u00f5rval erakonda juhtiva Kristina Kallase allkirjaga koosk\u00f5lastuskiri kiidab Justiitsministeeriumi algatust m\u00f5istlikuks ja ratsionaalseks, juhtides t\u00e4iendavat t\u00e4helepanu vajadusele suurendada ennetuse ja s\u00f5ltuvusravi pakkumist, mis on sisuline alternatiiv s\u00f5ltuvush\u00e4irega inimeste karistamisele.&nbsp;<\/p><p>Omaette pentsikud on m\u00f5ned VTK koosk\u00f5lastamisele lisatud Sotsiaalministeeriumi m\u00e4rkused. \u00dcllataval kombel ei suuda ministeerium hoomata, kuidas karistuspoliitika muutmine rahvatervist kaitseks. Argument, et kriminaalse uimastikoguse piirm\u00e4\u00e4ra kergitamist ei saa toetada, kuna see suurendaks koormust niigi \u00fclekoormatud ja alarahastatud abi- ja raviteenuste v\u00f5rgustikule, ei ole kuskilt otsast t\u00f5siseltv\u00f5etav \u2013 riigi suutmatus \u00fches valdkonnas endale v\u00f5etud kohustusi t\u00e4ita ei \u00f5igusta tegemataj\u00e4tmisi teistes valdkondades.&nbsp;<\/p><p>Veelgi nukram on Sotsiaalministeeriumi arvamus, et VTK-st \u201cv\u00f5ib j\u00e4\u00e4da ekslik mulje, et turul on narkootikume, mis on rohkem v\u00f5i v\u00e4hem kahjulikud kui teised\u201d. Miks selline tegelikkuse eitamine m\u00f5tlevat inimest k\u00f5netada ei saa, selgitas juba Mihkel Kunnus eelviidatud Postimehe artiklis, kommenteerides Igor Taro samsasisulist v\u00e4idet (\u201ck\u00f5ik keelatud uimastid on oma olemuselt ohtlikud ning p\u00f5hjustavad tervisekahjusid\u201d): \u201cEsiteks ei ole k\u00f5ik keelatud uimastid ohtlikud (kui just ohtlikkuse m\u00f5istet ei laienda d\u00fcsfunktsionaalsuseni laiaks). Teiseks pole tegu olemusliku ohtlikkuse, vaid suhtelise ja kontekstuaalse ohtlikkusega. Kolmandaks on see s\u00f5nakasutus eksitav ka selles m\u00f5ttes, et j\u00e4tab mulje, nagu legaalsed uimastid oleks (olemuslikult) ohutumad. V\u00e4\u00e4r.\u201d&nbsp;<\/p><p>Muuks kui h\u00e4mamiseks ei saa nimetada Sotsiaalministeeriumi torget, et \u201cprobleemi kirjelduse osas on ebakorrektselt kasutatud reoveeuuringute andmeid\u201d (mille kohaselt tarbiti kogu Eestis \u00fches p\u00e4evas umbes 45 000 annust kanepit, 3500 annust kokaiini ja 5000 annust amfetamiini), kuna <a href=\"https:\/\/public.tableau.com\/app\/profile\/kriminaalpoliitika\/viz\/Narkoreoveeseire\/Tarbitudannused\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">reoveeseire<\/a> on \u201ckaudne meetod, mille p\u00f5hjal tarvitajate arvu hinnata on ekslik\u201d. Nimelt pole saladus, et kogu Euroopa Liidus kokkuleppeliselt rakendatav reoveeuuringute metoodika hindab tegelikult tarvitatud koguseid oluliselt <a href=\"https:\/\/pmc.ncbi.nlm.nih.gov\/articles\/PMC4039139\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">alla<\/a>, mitte \u00fcle, mis t\u00e4hendab, et Eesti uimastiprobleem on tegelikult <em>suurem<\/em> kui JDM-i anal\u00fc\u00fcs v\u00e4lja pakub.&nbsp;<\/p><p>K\u00fcll aga tuleb m\u00f6\u00f6nda, et Sotsiaalministeeriumi ettepanekul siduda seadusemuudatus \u201crakendusplaaniga, mis k\u00e4sitleb ka s\u00f5ltuvusravi, vaimse tervise abi ja sotsiaalsete tugiteenuste mahtu ning rahastust\u201d, samuti \u201ckaaluda abi- ja raviteenuste k\u00e4ttesaadavuse suurendamiseks alternatiivseid rahastusv\u00f5imalusi, n\u00e4iteks kohtu kaudu suunatud klientide teenuste osalist tasumist JDM-i eelarvest v\u00f5i kuritegeliku tulu suunamist ennetusse ja teenustesse\u201d on jumet. See aga ei peaks t\u00e4hendama, et kui teenuste k\u00e4ttesaadavust suurendada ei \u00f5nnestu, tuleks katkine karistuspoliitika reformimata j\u00e4tta.&nbsp;<\/p><figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"307\" src=\"https:\/\/narkostuudio.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/260409_hirstir2im-1024x307.png\" alt=\"Fotokollaa\u017e: MT\u00dc TRUST EST\" class=\"wp-image-213\" srcset=\"https:\/\/narkostuudio.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/260409_hirstir2im-1024x307.png 1024w, https:\/\/narkostuudio.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/260409_hirstir2im-300x90.png 300w, https:\/\/narkostuudio.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/260409_hirstir2im-768x230.png 768w, https:\/\/narkostuudio.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/260409_hirstir2im-1536x461.png 1536w, https:\/\/narkostuudio.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/260409_hirstir2im-2048x614.png 2048w, https:\/\/narkostuudio.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/260409_hirstir2im-1320x396.png 1320w, https:\/\/narkostuudio.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/260409_hirstir2im-600x180.png 600w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Fotokollaa\u017e: MT\u00dc TRUST EST<\/figcaption><\/figure><p><strong>Paigalseis tapab. Liikugem!&nbsp;<\/strong><\/p><p>Kui Charles Saatchi 1991. aastal Damien Hirstilt taiese tellis, v\u00e4rbas kunstnik Austraalia kalamehe, et too p\u00fc\u00fcaks talle ookeanist v\u00e4lja midagi, mis on \u201cpiisavalt suur, et inimene \u00e4ra s\u00fc\u00fca\u201d. Saatchi galeriis eksponeeritud tiigerhai hakkas peagi lagunema, mist\u00f5ttu korjus 1993. aastal n\u00fcliti ja selle nahk t\u00f5mmati klaaskiust mudelile, mis ka autori enda hinnangul kuju veenvust v\u00e4hendas \u2013 pole enam p\u00e4riselt hirmu\u00e4ratav, sel pole t\u00f5elist kaalu.&nbsp;<\/p><p>Kui taies teadmata, aga v\u00e4ga suure summa \u2013 v\u00e4hemalt 8, aga v\u00f5ib-olla 12 miljoni dollari \u2013 eest USA \u00e4rimehele Steven A. Cohenile maha m\u00fc\u00fcdi, v\u00f5ttis Hirst n\u00f5uks seda v\u00e4rskendada, mis n\u00f5udis j\u00e4rjekordse tiigerhai m\u00f5rvamist ja varasemast hoolikamat prepareerimist. N\u00fc\u00fcdseks on maailmakuulus hai lisaks BritArt\u2019i s\u00fcmboli staatusele p\u00e4lvinud loomakaitsjate p\u00fcsiva pahameele kui mustern\u00e4ide ebamoraalsest kunstist.&nbsp;<\/p><p>Keelustamis- ja karistamisp\u00f5hine uimastipoliitika on nagu Hirsti hai \u2013 plaan, mis omal ajal v\u00f5is tunduda geniaalne, ent mille ellurakendamine n\u00f5udis, et elukas, kes sureb, kui l\u00f5petab liikumise, sunnitakse v\u00e4givallaga paigale, kuni sellest j\u00e4\u00e4b j\u00e4rele vaid \u00f5\u00f5nes kest \u2013 k\u00f5igi silme all lagunev staatiline laip, mille potjomkinlik s\u00e4ilitamine n\u00f5uab ogaralt palju ressursse ja uusi ohvreid.&nbsp;<\/p><p>On tagumine aeg nentida, et samamoodi staatiline, ressursi- ja inimeludekulukas keelustamis-karistamisp\u00f5hine l\u00e4henemine uimastipoliitikale on tobe igand minevikust, l\u00e4bikukkunud eksperiment, mille p\u00f5listamisele puuduvad m\u00f5istlikud \u00f5igustused \u2013 ja sellest taagast vabaneda.\u00a0<\/p><p>J\u00e4\u00e4b vaid \u00fcle loota, et sel ajal, kui Eesti 200 ministrid omavahel kemplevad, tegelevad n\u00f5unikud kulisside taga praktiliste l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste ja kohendustega, nii et \u00fchel jonnakal siseministril siiski ei \u00f5nnestu l\u00f5plikult p\u00f5hja lasta \u00fcle aastak\u00fcmnete olulisimat potentsiaalselt m\u00f5istlikku seadusemuudatust Eesti uimasti- ja karistuspoliitikas.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Justiits- ja digiministeeriumi algatatud karistusseadustiku muutmise v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuse koosk\u00f5lastamata j\u00e4tnud siseminister Igor Taro (Eesti 200) tahab Eesti uimastipoliitika formaliini vekkida nagu tegi vastuoluline Briti n\u00fc\u00fcdisskulptor Damien Hirst \u00f5nnetu tiigerhaiga (\u201cSurma f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5imatus kellegi elava m\u00f5tteis\u201d, 1991), kirjutavad inimn\u00e4olise uimastipoliitika edendajad Mart Kalvet ja Margus L\u00f5vi (MT\u00dc TRUST EST).&nbsp;Artikkel ilmus l\u00fchendatud kujul ajalehes Postimees. J\u00f5uorganid klammerduvad piitsa&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":214,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-212","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/narkostuudio.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/260409_r2im-scaled.png","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/212","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=212"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/212\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":221,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/212\/revisions\/221"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/214"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=212"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=212"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=212"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}