{"id":51,"date":"2024-10-21T10:04:57","date_gmt":"2024-10-21T10:04:57","guid":{"rendered":"https:\/\/narkostuudio.ee\/?p=51"},"modified":"2024-10-22T17:42:44","modified_gmt":"2024-10-22T17:42:44","slug":"pohjakaimise-problemaatilisus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/2024\/10\/21\/pohjakaimise-problemaatilisus\/","title":{"rendered":"P\u00f5hjak\u00e4imise problemaatilisus"},"content":{"rendered":"

Katkend Maia Szalavitzi raamatu \u201eRikkumata aju. Uus ja revolutsiooniline v\u00f5imalus s\u00f5ltuvuse m\u00f5istmiseks\u201c (2016) 14. peat\u00fckist \u201eP\u00f5hjak\u00e4imise problemaatilisus\u201c selgitab teadusallikatele tuginedes \u00fcksipulgi, miks uimastitarvitamise eest karistamine ei ole kunagi toiminud ega saagi toimida.<\/em> Kui n\u00f5ustud, lisa, palun, oma allkiri rahvaalgatusele<\/a>, mis n\u00f5uab uimastite tarvitamise eest vabadusekaotusega karistamise l\u00f5petamist ja trahvide karmistamata j\u00e4tmist, ning jaga artiklit ja algatust s\u00f5pradega! <\/em>
Inglise keelest t\u00f5lkis Martin Villems, toimetas Mart Kalvet.<\/sub><\/p>

Uuringud n\u00e4itavad selgelt, et meie riiklik p\u00fchendumus karistusp\u00f5hisele l\u00e4henemisele on v\u00e4ga mitmel p\u00f5hjusel \u00fchelt poolt s\u00fcgavalt ekslik ja teisalt v\u00e4ga raskesti muudetav. Ma v\u00f5tan siinkohal vaatluse alla andmed, mis t\u00f5endavad karistusliku l\u00e4henemise l\u00e4bikukkumist \u2013 nagu ka olulised, kuid v\u00e4hetuntud p\u00f5hjused, miks me seda nii j\u00e4rjekindlalt kasutame. Kuna me ei teadvusta s\u00f5ltuvust \u00f5ppimish\u00e4irena \u2013 probleemina, mille m\u00e4\u00e4ravaks tunnuseks on resistentsus karistuste suhtes \u2013, on karistuslik l\u00e4henemine eriti h\u00e4vitav.<\/p>

Esiteks n\u00e4itavad mitut eri t\u00fc\u00fcpi uuringud selgelt, et vangistus iseenesest ei l\u00f5peta s\u00f5ltuvust. \u00dcldise kriminaalse retsidiivsuse (sealhulgas narkokuritegusid puudutavate) uuringute s\u00fcstemaatiline \u00fclevaateuuring n\u00e4itas, et 11-s uuringus 23-st osutusid \u00fchiskondlik t\u00f6\u00f6 v\u00f5i kriminaalhooldus korduvkuritegude hulga v\u00e4hendamisel vaglakaristusest t\u00f5husamaks<\/em>. Vaid kaks uurimust viitasid v\u00f5imalusele, et vabadusekaotusest v\u00f5iks kasu olla \u2013 ja \u00fclej\u00e4\u00e4nutes ei leitud mingit erinevust. S\u00f5ltuvush\u00e4irega inimeste ja selle, kuidas vangistus muudab nende paranemisv\u00e4ljavaateid, j\u00e4lgimine pikema aja jooksul annab samuti hea v\u00f5imaluse testida, kui t\u00f5husalt vanglakaristused toimivad. Ka selles v\u00f5rdluses j\u00e4\u00e4b vanglakaristus muudele meetmetele alla. Uuring, millesse oli kaasatud 1300 Baltimore\u2019i s\u00fcstivat uimastitarvitajat, keda j\u00e4lgiti ja k\u00fcsitleti korduvalt aastatel 1988\u20132000, n\u00e4itas, et need inimesed, kes olid sel ajavahemikul vanglas viibinud, sattusid poole v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega selle 20% hulka, kellel \u00f5nnestus uuringu jooksul s\u00fcstimine l\u00f5petada. Kanadas 1600 s\u00fcstiva s\u00f5ltlasega aastatel 1996\u20132005 l\u00e4bi viidud uuring j\u00f5udis sarnasele tulemusele: hiljutine vabadusekaotus v\u00e4hendas tervenemise t\u00f5en\u00e4osust pea poole v\u00f5rra.<\/p>

\"Maia
Maia Szalavitzi raamat<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>

Nooruses karistamine prognoosib kuritegelikkust t\u00e4iskasvanueas<\/strong><\/p>

Noorukite kohta kogutud andmed n\u00e4itavad isegi tugevamalt t\u00f5endatud seost kahjudega. \u00dcks aastatel 1990\u20132005 peamiselt uimastikuritegude ja kehavigastuste tekitamise eest vahistatud 100 000 Ameerika last h\u00f5lmanud uurimus n\u00e4itas, et need, kellele m\u00e4\u00e4rati karistuseks vabadusekaotus, sattusid algse kuriteo raskusest hoolimata kolm korda<\/em> t\u00f5en\u00e4olisemalt vanglasse ka t\u00e4iskasvanuna v\u00f5rreldes nendega, kellele m\u00e4\u00e4rati kogukondlik alternatiivkaristus v\u00f5i kelle vastu esitatud s\u00fc\u00fcdistused t\u00fchistati. See t\u00e4hendab, et noorukite jaoks on vangla kolm korda hullem kui \u00fcldse mitte millegi tegemine.<\/p>

Need andmed on eriti veenvad, sest too uuring oli v\u00e4ga suure valimiga ja sisuliselt juhuslikustatud, ehkki seda ei teinud l\u00e4biviijad. Uurijad v\u00f5rdlesid noori, kes seisid karmide kohtunike ees teistega, kelle \u00fcle m\u00f5istsid kohut varem leebema suhtumisega silma paistnud kohtunikud. See, millised kohtunikud m\u00e4\u00e4ratakse alaealisi puudutavatele istungitele, ei s\u00f5ltu enamasti noorukite sooritatud kuritegude olemusest v\u00f5i raskusest, vaid p\u00f5hiliselt juhuslikest teguritest nagu kuriteo toimepanemise n\u00e4dalap\u00e4ev, kohtunike t\u00f6\u00f6graafikud, teised kohtuasjad ja kohtukalendrid. Ainu\u00fcksi see asjaolu v\u00e4hendab drastiliselt t\u00f5en\u00e4osust, et andmetes ilmnenud erinevused seondusid karmimatele noorukitele karmimate karistuste m\u00e4\u00e4ramisega. Selle asemel n\u00e4itab uurimus, et karmimad otsused muutsid noored veel hullemaks.<\/p>

Kanadas l\u00e4bi viidud uuring, mille raames j\u00e4lgiti 800 vaesest elanikkonnakihist p\u00e4rit noort k\u00fcmnendast eluaastast t\u00e4iskasvanueani, tuvastas veelgi suurema m\u00f5ju. Sellesse uuringusse \u00f5nnestus kaasata nii noori, kes panid k\u00fcll toime kuritegusid, kuid ei j\u00e4\u00e4nud vahele (neid tuvastati vestlustes nende endi, aga ka lapsevanemate ja \u00f5petajatega), kui ka neid, kes vahistati. Uuring n\u00e4itas, et inimesi, kellel oli olnud kokkupuuteid alaealiste karistuss\u00fcsteemiga, vahistati t\u00e4iskasvanuna seitse korda<\/em> sagedamini kui neid, kes k\u00fcll panid nooruses s\u00fc\u00fctegusid toime samal m\u00e4\u00e4ral, kuid ei j\u00e4\u00e4nud vahele. Neil aga, kes paigutati alaealisena erikooli v\u00f5i alaealiste vanglasse, oli lausa 37 korda<\/em> suurem t\u00f5en\u00e4osus panna ka t\u00e4iskasvanuna toime kuritegusid. (Uuringu l\u00e4biviijad v\u00f5tsid arvesse ka IQ taset ja muid tegureid, mis v\u00f5inuks uuringutulemusi m\u00f5jutada.)<\/p>

Rahvusvaheline v\u00f5rdlus kinnitab: karmid karistused ei toimi<\/strong><\/p>

Veel \u00fcks v\u00f5imalus hinnata vabadusekaotuse t\u00f5husust on rahvusvaheline v\u00f5rdlus. 2014. aastal tegi Briti valitsus r\u00fchmale ekspertidele \u00fclesandeks uurida riikide narkopoliitika karmuse ja uimastitarvitamise vahelisi seoseid. (Ehkki tarvitamise m\u00e4\u00e4rad, m\u00f5istagi, ei t\u00e4henda sama, mis s\u00f5ltuvush\u00e4ire levimus, on need siiski omavahel teatud m\u00e4\u00e4ral seotud.) Uurijad ei tuvastanud aga mitte mingisugust seost. Samale tulemusele j\u00f5udis ka 2008. aastal l\u00e4bi viidud rahvusvaheline uuring, mis avaldati eelretsenseeritud ajakirjas PLOS Medicine. Tegelikult on hoopis mitmes k\u00f5ige karmima narkopoliitikaga riigis k\u00f5ige t\u00f5sisemad s\u00f5ltuvusprobleemid. \u00dche 2013. aasta uuringu p\u00f5hjal on maailma k\u00f5rgeima vangide suhtarvuga riigis USA-s ka k\u00f5ige rohkem kanepi- ja kokaiinis\u00f5ltlasi, mis annab m\u00f5ista, et kriminaal\u00f5iguss\u00fcsteem pole uimastikahjude v\u00e4hendamisel sugugi t\u00f5hus.<\/p>

Ja millistes maailma riikides on k\u00f5ige rohkem heroiini- ja oopiumis\u00f5ltlasi? Mitte \u00dchendriikides, ehkki siin v\u00e4\u00e4rtarvitatakse k\u00f5ige rohkem valuvaigisteid. K\u00f5ige rohkem v\u00e4\u00e4rtarvitatakse illegaalseid opioide sellistes \u00e4\u00e4rmuslikult karmides riikides nagu Venemaa, Afganistan ja Iraan \u2013 millest m\u00f5nes on uimastite k\u00e4itlemise eest ette n\u00e4htud surmanuhtlus. Lausa 2\u20133% nende riikide elanikest olid viimase aasta jooksul tarvitanud heroiini v\u00f5i oopiumi, samas kui USA-s oli sama n\u00e4itaja 2012. aastal 0,55%.<\/p>

Mida rohkem karistusi, seda rohkem s\u00f5ltuvust<\/strong><\/p>

\u00dchendriikide kulutusi uimastis\u00f5jale ja vangide suhtarvu uimastis\u00f5ltuvuste levimusega v\u00f5rreldes paljastub veelgi drastilisem pilt. Rahastus uimastis\u00f5jale \u2013 peamiselt seaduste j\u00f5ustamisele, rahvusvahelisele keelustamisele ja p\u00fc\u00fcdlustele v\u00e4hendada pakkumist \u2013 kasvas sajalt miljonilt dollarilt aastas 1970. aastal 15 miljardi dollarini 2010. aastal. Teisis\u00f5nu suurenes see rohkem kui 31 korda, isegi kui v\u00f5tta arvesse inflatsiooni. Samal ajal j\u00e4id uimastis\u00f5ltuvuse m\u00e4\u00e4rad muutumatuks v\u00f5i kerkisid.<\/p>

K\u00f5ige paremad andmed p\u00e4rinevad suurtest \u00fcleriigilistest rahvastiku vaimse tervise uuringutest. Esimene seda t\u00fc\u00fcpi uuring nimetusega ECA (ingl Epidemiological Catchment Area<\/em>; \u201eepidemioloogiline valgala\u201c) viidi l\u00e4bi aastatel 1980\u20131985, selgitamaks v\u00e4lja vaimse tervise probleemide esinemissagedust rahvastiku hulgas. Uuring, milles osales ligikaudu 20 000 ameeriklast, n\u00e4itas, et 1980-ndate esimesel poolel kannatas 6,1% elanikkonnast mingil eluetapil m\u00f5ne keelatud aine tarvitamisega seotud probleemi k\u00e4es \u2013 nende diagnoos oli kas v\u00e4hem t\u00f5sine \u201ekuritarvitamine\u201c (ingl abuse<\/em>), mida ps\u00fchhiaatrid toona kasutasid, v\u00f5i \u201es\u00f5ltuvus\u201c (dependence<\/em>), mis t\u00e4hendas sama, mida praegu \u201euimastis\u00f5ltuvush\u00e4ire\u201c (addiction; substance use disorder<\/em>). See uuring pakub p\u00f5him\u00f5tteliselt hetke\u00fclesv\u00f5tet s\u00f5ltuvusprobleemidest Ameerikas ajal, mil iga-aastaste kodusid ja koole h\u00f5lmanud k\u00fcsitlusuuringute andmetel oli keelatud uimastite tarvitamise k\u00f5rgaeg. (Need omaaegsed uuringud viidi l\u00e4bi uimastitarvitamise seiramiseks, kuid kahjuks h\u00f5lmavad varasemad neist andmeid vaid tarvitamis-, mitte aga s\u00f5ltuvusm\u00e4\u00e4rade kohta, mist\u00f5ttu need kahjuks ei sobi pikaajaliste s\u00f5ltuvustrendide j\u00e4lgimiseks.)<\/p>

\u00dclikulukas \u00e4mber, ehk triljon dollarit s\u00f5ltuvuste soodustamiseks<\/strong><\/p>

\u00d5nneks viidi aastatel 2001\u20132005 l\u00e4bi teine, isegi suurem, aga sama p\u00f5hjalik vaimse tervise uuring, mis h\u00f5lmab ka s\u00f5ltuvusega seotud andmeid, ehkki selles kasutati veidi erinevat s\u00f5ltuvuse m\u00e4\u00e4ratlust. ECA ja uuema uuringu NESARC (ingl National Epidemiological Survey on Alcohol and Related Conditions<\/em>; \u201ealkoholi ja sellega seonduvate seisundite riiklik epidemioloogiline uuring\u201c) vahelisel perioodil oli arv \u00dchendriikides neljakordistunud. Suurem osa sellest juurdekasvust moodustasid uimastitega seotud vahistamised ja narkokuriteod. Ja kuidas m\u00f5jutas see s\u00f5ltuvust? Aastatel 2001\u20132005 oli DSM-i m\u00e4\u00e4ratlusele vastava keelatud uimastite kuritarvitamise v\u00f5i neist s\u00f5ltuvuse m\u00e4\u00e4r 10,3%, mis annab m\u00f5ista, et meie triljoni dollari suurune hiigelinvesteering j\u00f5ustamispingutustesse v\u00f5is tegelikult s\u00f5ltuvuste osakaalu hoopis suurendada \u2013 v\u00f5i v\u00e4hemalt ei suutnud see neid v\u00e4hendada.<\/p>

Miks siis ikkagi nii paljud inimesed \u2013 kaasa arvatud rehabilitatsiooniteenuste pakkujad, kes v\u00e4idavad, et on oma ala eksperdid \u2013 kogu selle selge ja masendava statistika valguses endiselt v\u00e4idavad, et uimastite tarvitamise eest kriminaalkaristuste s\u00e4ilitamine on ainus v\u00f5imalus hoida \u00e4ra apokal\u00fcptilist s\u00f5ltuvuskatku-epideemiat? Miks arvavad nii paljud endiselt, et ravi ei saa toimida, kui seda ei toeta karistused, kui me samas teame, et karistamine ei toimi? Kuidas saavad karistuste alalhoidmise eestk\u00f5nelejad v\u00e4ita, et s\u00f5ltuvus on haigus nagu iga teine \u2013 ja n\u00f5ustuda seejuures, et kriminaalkaristused on vajalik osa ravist, mis ometi ei kehti \u00fchegi teise haiguse puhul?<\/p>

Vastused neile k\u00fcsimustele on seotud pigem s\u00f5ltuvush\u00e4ire j\u00e4tkuva rassistliku ja moralistliku raamistamisega uimastipoliitikas kui vangistuse t\u00f5hususega. Lisaks on see seotud endiselt laialt levinud v\u00e4\u00e4rarusaamaga, et probleemi lahendab see, kui inimene v\u00f5\u00f5rutuse ajaks trellide taha saata, et ta uimasteid k\u00e4tte ei saaks \u2013 ehkki, nagu oleme n\u00e4inud, ei ravi pelk v\u00f5\u00f5rutus ilma t\u00e4iendava toetuseta kedagi s\u00f5ltuvusest terveks.<\/p>

Allikaviited<\/strong><\/p>

\u2022 S\u00fcstemaatiline \u00fclevaade kriminaalse retsidivismi uuringutest:<\/a><\/em> Martin Killias, Patrice Villetaz, \u201cThe Effects of Custodial vs Noncustodial Sanctions on Reoffending: Lessons from a Systematic Review,\u201d Psicothema 20, no. 1 (2008): 29\u201334, http:\/\/www.psicothema.com\/pdf\/3425.pdf.<\/p>

\u2022 Rohkem kui 1300 uimastite s\u00fcstijat h\u00f5lmanud uuring:<\/a><\/em> N. Galai et al., \u201cLongitudinal Patterns of Drug Injection Behavior in the ALIVE Study Cohort, 1988\u20132000: Description and Determinants,\u201d American Journal of Epidemiology 158, no. 7 (2003): 695\u2013704, doi:10.1093\/aje\/kwg209, http:\/\/aje.oxfordjournals.org\/content\/158\/7\/695.long.<\/p>

\u2022 1600 Kanada uimastis\u00fcstijat h\u00f5lmanud uuring:<\/a><\/em> K. DeBeck et al., \u201cIncarceration and Drug Use Patterns among a Cohort of Injection Drug Users,\u201d Addiction 104 (2009): 69\u201376, doi:10.1111\/j.1360-0443.2008.02387.x, http:\/\/onlinelibrary.wiley.com\/doi\/10.1111\/j.1360-0443.2008.02387.x\/full.<\/p>

\u2022 Rohkem kui 100 000 Ameerikas vahistatud last h\u00f5lmanud uuring:<\/a><\/em> A. Aizer and J. J. Doyle, \u201cJuvenile Incarceration & Adult Outcomes: Evidence from Randomly-Assigned Judges,\u201d National Bureau of Economic Research, February 2011, https:\/\/www.law.yale.edu\/system\/files\/area\/workshop\/leo\/document\/J.Doyle.swingjudges_03032011.pdf.<\/p>

\u2022 T\u00e4iskasvanuna kuritegude toimepanemise t\u00f5en\u00e4osus on 37 korda suurem neil, keda teismelisena karistati kinnisesse erikooli v\u00f5i noorsoovanglasse paigutamisega<\/em>: <\/a>U. Gatti, R. E. Tremblay, and F. Vitaro, \u201cIatrogenic effect of juvenile justice,\u201d Journal of Child Psychology and Psychiatry 50 (2009): 991\u201398, doi: 10.1111\/j.1469-7610.2008.02057.x, http:\/\/onlinelibrary.wiley.com\/doi\/10.1111\/j.1469-7610.2008.02057.x\/abstract.<\/p>

\u2022 \u00dchendkuningriigi siseministeeriumi ekspertide uuring karistuste ranguse ja uimastitarvitamise m\u00e4\u00e4rade seostest:<\/a><\/em> UK Home Office, \u201cDrugs: International Comparators,\u201d October 2014; https:\/\/www.gov.uk\/government\/uploads\/system\/uploads\/attachment_data\/file\/368489\/DrugsInternationalComparators.pdf.<\/p>

\u2022 Samale tulemusele j\u00f5udnud rahvusvaheline uuring aastast 2008:<\/a><\/em> L. Degenhardt et al., \u201cToward a Global View of Alcohol, Tobacco, Cannabis, and Cocaine Use: Findings from the WHO World Mental Health Surveys,\u201d PLOS Medicine 5, no. 7 (2008): e141, doi:10.1371\/journal.pmed.0050141.<\/p>

\u2022 USA on kokaiini- ja kanepis\u00f5ltuvuse m\u00e4\u00e4rade edetabeli tipus:<\/a><\/em> Louisa Degenhardt et al., \u201cGlobal Burden of Disease Attributable to Illicit Drug Use and Dependence: Findings from the Global Burden of Disease Study 2010,\u201d The Lancet 382, no. 9904 (November 9\u201315, 2013): 1564\u201374, http:\/\/dx.doi.org\/10.1016\/S0140-6736(13)61530-5, http:\/\/www.sciencedirect.com\/science\/article\/pii\/S0140673613615305#.<\/p>

\u2022 Heroiini ja opioidide tarvitamise m\u00e4\u00e4rade rahvusvaheline statistika:<\/a><\/em> U.N. World Drug Report, 2014, http:\/\/www.unodc.org\/wdr2014\/. Vt tabelit \u201copiate\u201d use (heroin and opium). Opioidide tarvitamise statistika h\u00f5lmab retseptravimite v\u00e4\u00e4rtarvitamist, mis on USA-s k\u00f5rgem, kuid mida keelustavaid seaduseid ei j\u00f5ustata sama karmilt kui t\u00e4navauimastite tarvitamist keelavaid seaduseid.<\/em><\/p>

\u2022 Uimastis\u00f5ja rahastamisest<\/em>:<\/a> Associated Press, \u201cAP IMPACT: After 40 Years, $1 Trillion, US War on Drugs Has Failed to Meet Any of Its Goals,\u201d Fox News, May 13, 2010; http:\/\/www.foxnews.com\/world\/2010\/05\/13\/ap-impact-years-trillion-wardrugs-failed-meet-goals\/.<\/p>

\u2022 \u201eEpidemioloogilise valgala\u201c (ECA) uuring:<\/a><\/u><\/em> D. A. Regier et al., \u201cThe NIMH Epidemiologic Catchment Area Program: Historical Context, Major Objectives, and Study Population Characteristics,\u201d Archives of General Psychiatry 41, no. 10 (1984): 934\u201341, doi:10.1001\/archpsyc.1984.01790210016003, http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/6089692.<\/p>

\u2022 1980. aastate esimesel poolel oli u 6.1%-l elanikkonnast mingisugune probleem keelatud uimastitega:<\/a><\/em> D. A. Regier et al., \u201cComorbidity of Mental Disorders with Alcohol and Other Drug Abuse: Results from the Epidemiologic Catchment Area (ECA) Study,\u201d JAMA 264, no. 19 (1990): 2511\u201318, doi:10.1001\/jama.1990.03450190043026, http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/2232018.<\/p>

\u2022 Riiklik epidemioloogiline uuring alkoholist ja sellega kaasnevatest seisunditest (NESARC):<\/a><\/em> Compton et al., \u201cPrevalence, Correlates, Disability, and Comorbidity.\u201d; doi:10.1001\/archpsyc.64.5.566<\/p>

\u2022 Meie triljoni dollari suurune hiigelinvesteering j\u00f5ustamispingutustesse v\u00f5is tegelikult s\u00f5ltuvuste osakaalu hoopis suurendada:<\/a><\/em> \u201cJail, Prison, Parole, and Probation Populations in the US, 1980\u20132013,\u201d ProCon.org; http:\/\/felonvoting.procon.org\/view.resource.php?resourceID=004353<\/p>

<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Katkend Maia Szalavitzi raamatu \u201eRikkumata aju. Uus ja revolutsiooniline v\u00f5imalus s\u00f5ltuvuse m\u00f5istmiseks\u201c (2016) 14. peat\u00fckist \u201eP\u00f5hjak\u00e4imise problemaatilisus\u201c selgitab teadusallikatele tuginedes \u00fcksipulgi, miks uimastitarvitamise eest karistamine ei ole kunagi toiminud ega saagi toimida. Kui n\u00f5ustud, lisa, palun, oma allkiri rahvaalgatusele, mis n\u00f5uab uimastite tarvitamise eest vabadusekaotusega karistamise l\u00f5petamist ja trahvide karmistamata j\u00e4tmist, ning jaga artiklit ja…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":57,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-51","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/narkostuudio.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/maia_seattle_960.jpg","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51"}],"version-history":[{"count":16,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":97,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51\/revisions\/97"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/57"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}