Eesti uimastipoliitika on s\u00f5nades juba m\u00f5nda aega olnud edumeelne, ent tegudes takerdub ikka veel iganenud meetmetesse, mis suurendavad ebav\u00f5rdsust \u00fchiskonnas, diskrimineerivad niigi marginaliseeritud \u00fchiskonnar\u00fchmi ja soodustavad sellega s\u00f5ltuvush\u00e4irete kujunemist.<\/p>
Meie riiklikus uimastiennetuse strateegias aastani 2030 [1]<\/a>, nagu ka siseministri hiljutises valitsuskabinetile adresseeritud memorandumis [2]<\/a> sisalduvad sihid ja eesm\u00e4rgid nagu \u00fcledoosisurmade ennetamine ning s\u00f5ltuvustervishoius\u00fcsteemi ja karistuspoliitika \u00fcmberkujundamine nii, et need reaalselt toetaksid uimastite tarvitamisega seonduvate tervise- ja \u00fchiskonnakahjude v\u00e4hendamist. Meie, allakirjutanud, leiame, et nende eesm\u00e4rkide saavutamine on v\u00e4ga keeruline, kui mitte v\u00f5imatu seni, kuni kehtivad praegused eba\u00f5iglased ja ebaproportsionaalsed karistused uimastite isiklikuks tarbeks omamise ja tarvitamise eest.<\/p> Tervise Arengu Instituudi 2023. aastal l\u00e4bi viidud t\u00e4iskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuring [3]<\/a> n\u00e4itas, et Eesti 16\u201364-aastastest elanikest on v\u00e4hemalt korra elus m\u00f5nd narkootilist ainet tarvitanud 31% (6% rohkem kui 2018. aastal). 7% vastajatest olid seda teinud viimasel aastal ja 3% viimasel kuul. See t\u00e4hendab, et inimesi, kes tarvitavaid regulaarselt keelatud aineid, on meie riigis hinnanguliselt ligikaudu 40 000, ja et ainete tarvitamine on viimastel aastatel pigem kasvanud.<\/p> Eestis karistatakse narkootilise v\u00f5i ps\u00fchhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise \u2013 see t\u00e4hendab, iseenda tervise v\u00f5imaliku kahjustamise \u2013 eest rahatrahviga kuni 300 trahvi\u00fchikut v\u00f5i arestiga ehk vabaduse v\u00f5tmisega kuni 30 p\u00e4evaks [4]<\/a>. Seejuures on Eesti \u00fcks viimastest riikidest Euroopa Liidus, kus uimastitarvitamise eest on veel \u00fcldse v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata karistuseks vabadusekaotust [5]<\/a>, ning olukorras, kus \u00fcks arestip\u00e4ev l\u00e4heb maksumaksjale maksma 100 eurot [6]<\/a>, on sellise vabadusekaotuse rakendamine karistusena p\u00f5hjendamatult kulukas.<\/p> 2025. aasta jaanuaris t\u00f5useb senine trahvi\u00fchiku m\u00e4\u00e4r 8 euroni, mis t\u00e4hendab, et maksimaalne rahaline karistus aine tarvitamise eest saaks olema kuni 2400 eurot. Aastas karistatakse meil aine tarvitamise v\u00f5i v\u00e4ikeses koguses omamise eest ligikaudu 2000 inimest [7]<\/a>. Praegu on keskmine m\u00f5istetud rahatrahvi suurus veel ligikaudu 250 eurot. On alust eeldada, et trahvi\u00fchiku m\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmisel kasvavad ka reaalselt m\u00e4\u00e4ratavad trahvid samas suurusj\u00e4rgus.<\/p> Arvestatav osa hetkel pakutavatest narkootiliste ainete tarvitamisest loobumisele suunatud tervishoiuteenustest (sh pea k\u00f5ik ambulatoorsed teenused) on patsientidele raskesti k\u00e4ttesaadavad ja tasulised. Seega n\u00f5uab ainete kompulsiivsest tarvitamisest v\u00f5i uimastis\u00f5ltuvush\u00e4irest vabanemine m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid materiaalseid ressursse, mist\u00f5ttu t\u00f6\u00f6tavad tarvitajatele kohaldatavad k\u00f5rged trahvid vastu eesm\u00e4rgile, et inimeste n\u00f5udlus ainete j\u00e4rele v\u00e4heneks.<\/p> Euroopa Liidu uimastiagentuuri EUDA (endine Euroopa uimastiseirekeskus EMCDDA) andmed teiste riikide karistuspraktikate muutmise ja ainete \u00fchiskonnas levimuse seoste kohta [8]<\/a> ei n\u00e4ita, et karistusm\u00e4\u00e4rade repressiivsuse v\u00e4hendamine tooks kaasa ainete tarvitamise hoogustumist ja sellega seotud \u00fchiskonnakahjude suurenemist. Oleme veendunud, et meie soovituste ellurakendamine ei soodusta \u00fchegi narkootilise v\u00f5i ps\u00fchhotroopse aine legaliseerimist.<\/p> Eelnevat arvesse v\u00f5ttes teeme Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele j\u00e4rgmised ettepanekud.<\/p> Rahvusvaheliste uimastikeeluseaduste enam kui sajandi pikkune ajalugu on n\u00e4idanud, et pealtn\u00e4ha lihtsad, sirgjoonelised ja poliitiliselt mugavad meetmed nagu lauskeelustamine ja tarvitajate karistamine ei toimi, vaid teevad olukorra hullemaks. Meie riiki t\u00fc\u00fcrima seatud inimesed ja ametkonnad on sellega sisuliselt juba n\u00f5ustunud, kuna Eesti on n\u00fc\u00fcdseks \u00dcRO tasandil liitunud edumeelsemat uimastipoliitikat toetavate riikide enamusega [9]<\/a>; n\u00fc\u00fcd on aeg selle otsuse valguses kindlameelselt tegutseda. Me usume, et k\u00e4esolevas petitsioonis v\u00e4lja pakutud meetmed on v\u00e4him, mida meie riik saab teha, et meie \u00fchiskond saaks viimaks asuda kindlalt arenema ohutuma, t\u00f5husama ja inimv\u00e4\u00e4rsema uimastipoliitika poole, ja n\u00f5uame et Riigikogu ja Vabariigi Valitsus asuksid neid k\u00f5ige l\u00e4hemas v\u00f5imalikus tulevikus vaagima ja ellu rakendama.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eesti uimastipoliitika on s\u00f5nades juba m\u00f5nda aega olnud edumeelne, ent tegudes takerdub ikka veel iganenud meetmetesse, mis suurendavad ebav\u00f5rdsust \u00fchiskonnas, diskrimineerivad niigi marginaliseeritud \u00fchiskonnar\u00fchmi ja soodustavad sellega s\u00f5ltuvush\u00e4irete kujunemist. Meie riiklikus uimastiennetuse strateegias aastani 2030 [1], nagu ka siseministri hiljutises valitsuskabinetile adresseeritud memorandumis [2] sisalduvad sihid ja eesm\u00e4rgid nagu \u00fcledoosisurmade ennetamine ning s\u00f5ltuvustervishoius\u00fcsteemi ja karistuspoliitika…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":90,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":true,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-85","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/narkostuudio.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_20240904_102940-scaled-e1729614385816.jpg","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=85"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":87,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85\/revisions\/87"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/90"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=85"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=85"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/narkostuudio.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=85"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}