Autor: André Gomes, toimetaja, TalkingDrugs. Artikkel ilmus algselt inglise keeles veebilehel Talking Drugs. Illustreeriv foto: Talking Drugs.
Alates 2017. aastast on Balti riigid Läti, Leedu ja Eesti toiminud kanaarilindudena Euroopa uimastituru-kaevanduses, pakkudes varajast hoiatussüsteemi uute sünteetiliste opioidide tuvastamiseks. See on nii tänase päevani: hiljutised teated kodanikuühiskonna organisatsioonidelt ja Euroopa Uimastiagentuurilt EUDA tõstavad esile tõsiasja, et värskeima uute sünteetiliste opioidide laine mõjud on valdavalt tuntavad just sealses piirkonnas.
Sünteetiliste opioidide ajalugu piirkonnas
Euroopa eesliinina Aasiast saabuvaile uimastitele on Balti riikides opioide tarvitavad inimesed olnud sunnitud märkimisväärsel määral kohanema geopoliitiliste muutuste mõjudega heroiini pakkumisele. Talibani esimene oopiumiviljeluse keeld 2001. aastal põhjustas kogu piirkonnas suure turukatkestuse ja tõi kaasa toodete puhtuse vähenemise: hinnangute kohaselt langes heroiini puhtus 2001. aasta sügisel 10–20%.
Lünga täitis kiiresti kõige tõenäolisemalt Venemaal toodetud fentanüül. See kujunes piirkonnas üldiselt kõige tarvitatavamaks opioidiks, eriti Eesti venekeelse elanikkonna seas. Isegi pärast seda kui heroiini puhtus taastus normaalsele tasemele, jäi fentanüül enamiku Eestis (ning vähemal määral Lätis ja Leedus) opioide tarvitavate inimeste jaoks esimese valiku uimastiks. Aine jäi turule püsima, kuna selleks, et saada fentanüüliga võrreldavat mõju, oli vaja tarvitada varasemast palju suuremaid ja kulukamaid koguseid heroiini.
Küll aga tõi aine tugev toime koos naloksooni ja korralike tugiteenuste kättesaamatusega kaasa fentanüüliga seostatud surmade murettekitava kasvu, eriti Eestis. Opioidiüledoosid saavutasid ajaloolise lae 160 surmaga 2012. aastal, mis sundis valitsust ellu rakendama hulka uimastikahjude vähendamisele suunatud meetmeid: õiguskaitseorganid keskendusid fentanüüli salakaubanduse ohjeldamisele ja kahjude vähendamise teenused suurendasid pingutusi uimasteid tarvitavate inimeste toetamiseks kogu riigis. Muid programme nagu naloksooni väljastamine ja SÜTIK – tugiteenus, mis viib uimasteid tarvitavaid inimesi kokku kogemuskaaslastest tugiisikutega – laiendati, et võimalused enda tervist kaitsta ja sobivatele teenustele pöörduda oleksid inimestele kättesaadavad.
Ohtlike sünteetiliste opioidide uus laine
Euroopa turge üle ujutavate sünteetiliste opioidide oht on tagasi – seekord uue, teadaolevalt fentanüülist tugevatoimelisemate sünteetiliste opiodide rühma nitaseenide näol, mida leitakse üha sagedamini mitmesuguste mitteopioidsete uimastite koostisest.
Taas toimisid Balti riigid varajase hoiatusena. Eesti ajakirjandus on teatanud riiki Hiinast, Kreekast ja Rootsist saabuvate nitaseenide hõivamistest. Ühe programmi SÜTIK ellu viivatest organisatsioonidest, MTÜ LUNEST asutajaliige Mart Kalvet rääkis väljaandele Talking Drugs, et Eesti võis olla esimene Euroopa riik, kust leiti nitaseene – konkreetselt isotonitaseeni –, pärast seda, kui politsei neid 2019. aasta aprillis tuvastas. Kalvet märkis, et asjaolu, et Eesti riik peatas tõhusalt fentanüüliga kaubitsemise, kuid tegi suhteliselt vähe midagi selleks, et vähendada nõudlust tugevatoimeliste opioidide järele, võis luua ideaalsed tingimused uue sünteetiliste opioidide rühma Euroopasse saabumiseks. Alates 2019. aastast on nitaseenide valdavus ja nendega seonduvad ohud ainult kasvanud. 2022. aastal seondus 39% Eesti ja 3% Läti uimastitega seotud surmadest nitaseenidega; 2023. aastaks kasvasid need näitajad vastavalt 48 ja 29 protsendile. Leedus on nitaseenid kõige levinum sünteetiliste opioidide rühm pärast karfentanüüli; neid tuvastati umbes 39% juures uimastitega seotud surmadest 2023. aastal.
Äsja, tänavu juulis EUDA avaldatud Euroopa sünteetiliste opioidide ohuhinnang rõhutab, et Balti riigid on piirkond, mille kaudu need ained mandrile sisenevad: 96% kõigist Euroopas 2023. aastal hõivatud nitaseenidest konfiskeeriti selles piirkonnas. Suurem osa nitaseene saabub Hiinast, kust neid saadetakse postiga, või toovad neid salakaubana maale Läti grupeeringud, mis on seotud Venemaa organiseeritud kuritegevusega.
Uimastitest põhjustatud täiskasvanute (15–64-aastased inimesed) suremuse määrad miljoni elaniku kohta Lätis, Leedus ja Eestis. Allikas: EUDA
Mida selle uimastitelaine asjus ette võtta?
Ehkki Eesti on varasemalt loonud kiiduväärt süsteemi fentanüüli ohtude maandamiseks, on riigi reaktsioon nitaseenidele olnud mõnevõrra tagasihoidlikum. Teised Balti riigid on sünteetiliste opioididega seonduvate kahjudega tegelemiseks veelgi halvemini ette valmistatud: Läti ja Leedu opioidasendusravi kättesaadavuse määrad on Euroopa madalaimate seas. Häbimärgistamise ja administratiivsete takistuste tõttu ravi kättesaadavusele on ka ravisoostumus madal, eriti maapiirkondades.
Tõsine takistus opioididega seonduva suremuse vähendamisele on naloksooni üldine kättesaamatus. Eesti on ainus kolmest Balti riigist, kus toimib ametlik naloksooni kätte väljastamise programm. Läti riigil puudub kehtiv riiklik uimastistrateegia; eelmine jõudis lõpule 2017. aastal. 2022. aastal toimunud parlamendi aruteludel „uimastite kuritarvitamise” vähendamise kava teemadel ilmnes vajadus naloksooni kätte väljastamise programmide loomise järele uimastisuremuse kahandamiseks; siiski on naloksoon praegu saadaval vaid apteekidest retsepti alusel. Kätte väljastamise programmi pole asutud juurutama „eelarveliste vahendite puudumise” tõttu.
Leedu käivitas riikliku uimastistrateegia 2022. aastal; see kehtib aastani 2035. Strateegiadokumendi tekst nendib, et naloksooni kättesaadavus on uimastiüledooside vähendamisel kriitiliselt tähtis, kuid märgib, et seda kirjutatakse välja vaid 200 inimesele aastas. Naloksooni kätte väljastamise programme on proovitud käivitada korduvalt, kuid nende edu on olnud piiratud, kuna retsepte väljastatakse ainult inimestele, kes saavad uimastisõltuvusravi, või nende pereliikmetele. Mõned Leedu politseinikud kannavad naloksooni kaasas, kuid kuni uimastitarvitamine on riigis seadusega keelatud, jääb alati võimalus, et abivajaja pärast elustamist vahistatakse.
Ehkki kusagil Baltimaades ei toimu uimastite avalikku testimist, on mõned Eesti ja Leedu organisatsioonid pakkunud testimist kogukondlikel alustel. Opioiditarvitajatel, kellel pole sellistele teenustele juurdepääsu, pole õrna aimugi, mida nad tarvitavad ja kui tugevatoimelised need ained on, enne kui hilja.
Kalvet usub, et kahjude vähendamise teenuste haaret tuleks laiendada; see tähendab muu hulgas juba antud lubaduste pidamist. 2021. aasta juunis avaldas Eesti oma riikliku uimastistrateegia aastani 2030, mis loodi tervishoiu- ja õiguskaitseametkondade ning kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas MTÜ LUNEST koostöös. Too ambitsioonikas dokument eelistab uimastitarvitamisele karistuspõhise asemel pigem toetavat lähenemist, kutsudes üles rõhuma ennetusele, ravile, kahjude vähendamisele ja pakkumise kontrollimisele. See hõlmab uimastitarvitamisruumide ja uimastite testimise teenuste asutamist.
Vaja on piirkondlikku koordineerimist
Erisugused lähenemised uimastitega seonduvate kahjudega tegelemisele Balti riikides tõstavad esile piirkondliku koostöö ja parimate praktikate jagamise hädavajalikkust. Lisaks õiguskaitseametkondade vahelisele koostööle organiseeritud kuritegevuse kohta kogutud andmete jagamisel kutsub EUDA ohuhinnang üles jagama ka rahvatervise-alaseid sekkumisi uimastikahjude vähendamiseks. Määrava tähtsusega on seejuures opioidasendusravi ja steriilsete tarvikute jagamise piirkondlike ja riiklike sihtmärkide kehtestamine. Kahjude vähendamise programme on vaja laiendada ja viia ka linnavälistesse piirkondadesse; seda saab võimaldada riiklike raviteenuste ja valitsusväliste organisatsioonide kaudu.
Balti rahvusriigid on nagu Euroopa tuulelipp, mis annab kogu mandrile aimu sellest, mis ootab ees opioidituru silmapiiril. Ainete varajasele tuvastamisele reageerimine ja rahvatervishoiu hädaolukorra-meetmete kehtestamine kujunevad surmade vähendamisel võtmetähtsateks. Nagu on näidanud Eesti kogemus, on musta turu uimastite eluohtlikkuse vähendamine kahjude vähendamise ja kogukonna toe abil võimalik. Euroopa peab neist kogemustest õppust võtma enne, kui heroiiniturg täielikult muutub.
